Skip to main content

Lansamentu Ro Ambulansia Atauro

9 Agostu 2019 Vise Ministra Saúde ba Kuidadu Saúde Primária dr. Élia A.A dos Reis Amaral SH. ho Komandante Komisariu PNTL, Faustino da Costa asina MoU konaba Barku-Ambulânsia Ataúro nune'e bele uza iha kazu emerjénsia hodi transfere pasiente mai Díli.

Lansamentu Ró Ambulansia ne'e hala'o dadesan iha Díli no meudia MoU asina iha Ataúro no hafoin ne'e tranfere kedas pasiente gravida ida ka isin rua mai Díli.

Akordu ne'e halo entre Ministériu Saúde ho Ministériu Defesa liuhusi Polícia Marítima nian.

Iha biban ne'e vise Ministra agradese ba Brigadeiru Filomeno da Paixão de Jesus, Ministru Defesa, tanba ho ninian sentidu responsabilidade no dever hodi serve povu, fo liman hodi halo servisu hamutuk ba saúde nune'e bele presta bem-estar populsaun ne’ebe hela iha Ataúro.

"Ema hotu hatene katak wainhira populasaun Ataúro enfrenta emergência médika durante partus, ka acidente ruma nomós moras ne’ebé presiza atensaun urjente husi servisu saúde sekundáriu ka tersiáriu iha hospital nasional, lokalizasaun geográfika sai hanesan obstákulu bo’ot ida.

Tamba ne’e mak, hanesan Vice-Ministra ba Kuidadus Saúde Primáriuis ne’ebé simu delegasaun husi Sua Excelência Senhor Primeiru Ministru atu asumi responsabilidade ba prestasaun servisus saúde tomak iha rai doben Timor-Leste, hau sente katak populsaun Ataúro mesmo que halo parte Munisípiu Dili, sira enfrenta dezafiu bo’ot kazu iha emergência ruma.

Ita hotu tenke agradese ba Aman Maromak ne’ebé ho NIA tulun no bensaun reuni ita hotu iha fatin ida ne’e hodi celebra serimónia importante ne’e: ilumina Ministériu rain rua (Saúde ni Defesa) atu uza Ro’o husi Marinha hodi SALVA VIDA!

Barreira ne’ebé populasaun husi Ataúru enfrenta agora bele hamenus liu tan liu husi Memorandu Entendimentu ne’ebé asina entre Ministériu Saúde no Ministériu Defeza.

Mensagem importante ne’ebé hau hakarak transmite mak atu jere no uza Ro’o ida ne’e tuir área responsabilidade husi partes ida-idak.

Hau espera katak Aman Maromak sempre ilumina ita hodi taun nesidades pasiente sira em Primeiru Lugar, nomós halo servisu em ekipa hodi transporta pasientes sira ho kualidade, seguransa no profisionalismu.

Ida ne’e hakarak dehan katak ita tenke hatene didi’ak ida-idak nia kna’ar no ita tenke hatene hala’o ho laran no domin.

Bainhira ita kuida pasiente sira ho diak no ho sentidu de profisionalismu ita bele transforma la’os deit ema nia moris maibé ita nia nasaun tomak ba rai ida mak prósperu no saúdavel ba ita nia jerasaun futuru.

Experiensa ida ne’e signifikantes tebes tanba fo hanoin ba ita hotu katak ITA BELE! Importante mak ita tenke servisu hamutuk atu buka dalan hodi solusiona dezafius ne’ebé ita enfrenta!

Dala ida tan ha’u hato’o ha’u nia votus de agradesimentus ba Excelentíssimu Senhor Ministru Defesa no votus de susesu ba implementasaun MoU importante hanesan ida ne’e.

Iha biban ne'e mós pesoal saúde hamutuk ho espesialista kubanu sira halo tratamentu direta ba populasaun sira.

Iha biban hanesan hala'o mos limpeza jeral "Atauro Moos Organizado no Saudavel" no halo mos poco poco antes fila ba Dili

Marka prezensa iha serimónia, Administrador Postu Ataúro, Xefi Suku lima iha Ataúro, (Vila, Beloi, Biqueli, Makadade no Makili), Xefi Sentru Saúde Ataúro, Diretora SSM Díli, Diretor Nasional Gabinete Kooperasaun, Diretor Nasional Farmacia, Diretor Nasional Lojistika i Patromonio, F-FDTL, PNTL, lider relijiozu, profisionais saúde, no komunidade, media no seluktan

Comments

Popular posts from this blog

Saudoso Francisco Borja Da Costa

SAUDOSO FRANCISCO BORJA DA COSTA 1946/1975 Francisco Borja da Costa: “ ……Na ponta da minha baioneta/Marcarei na história a forma da minha libertação” Lia na’in ida-ne’e koñesidu liu ho nia naran apalidu, Borja da Costa bainhira ita ko’alia kona-ba “Sé maka Sé” iha mundu literária Timor-Leste nian. Nia moris “iha Fatuberlihu, iha kosta sul Timor-Leste iha loron 14, fulan-Outubru, tinan 1946. Nia mate ho tinan 30 bainhira Timor-Leste hetan invazaun hosi tropa Indonézia iha loron 7, fulan-Dezembru. Tropás parakedista sira maka oho nia. Borja da Costa iha nia observasaun di’ak ba kestaun diskriminasaun durante tempu ukun koloniál Portugés nian “bainhira nia tuir obrigasaun militar ba tropaz Portugés no haknaar iha Laclubar. Nia haree katak knaar militar ne’ebé nia hala’o nu’udar “esperiensia di’ak”tanba nia hetan aten boot atu ko’alia hasoru diskriminasaun rasiál. Liutiha halo hotu knaar militár, nia fila fali ba knaar governu nian. Hosi nia pozisaun iha governu, nia bele observa pr

Massakre Kraras,8 De Agostu 1983

REFLESAUN BA MASAKRE KRARAS 8 DE AGOSTU 1983 Masakre Kraras nebe Akontese iha loron 8 Agustus 1983, ne’e hanesan Asaun Organizadu nebe hanaran levantementu armada, nebe kontinuasaun husi funu segundu etapa gerelia hafoin baze apoiu rahun, tamba kontinuasaun husi funu iha segunda etapa gerilia hafoin baze apoiu rahun, Iha 8 agustu komandu ba luta fo ona orden nebe komandu da luta estuda situasaun Indonesia atu antisipa ona fo orden ba timor oan sira hotu atu halo lavantementu iha 8 agustu tuku lima loraik kraras nee’e tenki tarutu, tuku 7 tarutu iha ossu, tuku 8 tarutu iha nahareka atu nune rona iha fatin-fatin nebe aas atu nune sira nebe mak iha rai tetuk se kilat ba Indonesia hodi halo levantementu atu hasai kilat husi inimigu nia liman  hodi lori ba ailaran, katak involvimentu funu kuaze povu nian, tan ne’e Indonesia sira hatene oho populasaun iha Kraras, maibe akontesmentu laos iha Kraras deit ema mate barak liu, Buanurak, Watulari, watucarbau, Ilomar no ba fatin seluk tan. Leva

REPREZENTANTE POVU OECUSSE HUSU REVOGA DEKRETU PARLAMENTU NASIONAL

REPREZENTANTE HUSI POVU ATONI OE-CUSSE-AMBENO HUSU REVOGA DEKRETU PARLAMENTU NASIONÁL Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Dili, 12 jullu 2019 Reprezentante husi Povu Atoni Oe-cusse Ambeno hasoru malu ho Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, hodi hato’o preokupasaun kona-ba alterasaun Lei númeru 3/2014 no husu atu entidade hotu-hotu, inklui partidu polítiku sira tur hamutuk no Parlamentu Nasionál atu revoga Dekretu Parlamentu Nasionál ne’ebé altera Lei númeru 3/2014. Povu Atoni Oecusse-Ambeno,  reprezenta Liurai Costa, Liurai Hornai, Liurai Cruz, suku 18 no Naijuf/ Dato, organizasaun sosiedade sivíl no juventude,  hato’o preokupasaun relasiona  ho alterasaun Lei númeru 3/2014 husi  Parlamentu Nasionál, ne’ebé hasai kbiit Prezidente Repúblika atu nomea no fó posse ba Prezidente Autoridade RAEOA/ZEESM. Nune’e, ho alterasaun ne’e hamihis konsensu nasionál entre orgaun Estadu ne’ebé halo iha 2014 kona-ba hahú ba dahuluk programa integradu dezenvovimentu territoriál-ZEESM