Skip to main content

Grupu Deskonesidu Tiru Komunidade Nia Animal Iha Fatuberliu Manufahi


FATUBERLIU : Diáriu JKM (Roman Ba Sosiedade) kuarta-feira 07/08/2019

” XEFE SUKU FATUKAHI LAMENTA GRUPU DESKUÑESIDU TIRU KUMUNIDADE NIA ANIMAL HAKIAK”

Lider Komunitária suku  Fatukahi Postu Administrativu Fatuberlihu Lamenta Ema Deskueńesidu uza kilat kasa populasaun nia animal hakiak Karau no Kuda iha postu Fatuberliu.

liu husi Via telefónika tersa-feira loron 06/08/2019 xefe suku Fatukahi  Moizes Acasio Pinto lamentadu  ho grupu deskuñesidu ne’ebé lori kilat tiru kumunidade nia animal hakaik iha tempu kalan iha  loron 25 fulan Jullu no loron 03 fulan Agustus tinan ida ne’e iha área Mota Klere no área Kledik antigu postu administrativu Fatuberliu, ho situasaun refere lider kumunitária ne’e husu urgentimente ba governu atu foti medida forte  ba aktus ne’e.

Reponde ba lamentasaun ne’e administradór munisípiu Manufahi Arantes Izac Sarmento informa katak nudar servidór povu iha Manufahi la tolera aktus kasa komunidade nia animal hakiak iha postu Fatuberliu, no  parte administrasaun orenta ona administrdór postu Fatuberliu inklui xefe suku Fatukahi atu hato’o relatóriu eskrita hodi justifika aktus kasa populasaun nia animal hakiak iha postu Fatuberliu.

Administradór Manufahi mós kanaliza ona informasaun ne’e ba komandante komandu distritu polisia Manufahi atu kopera ho lideransa kumunitária,konsellu polisiamentu kumunitária KPK sira hodi investiga grupu deskuñesidu ne’ebé kasa populasaun nia animal hakiak iha postu Fatuberliu no postu administrativu Alas.

Comments

Popular posts from this blog

Saudoso Francisco Borja Da Costa

SAUDOSO FRANCISCO BORJA DA COSTA 1946/1975 Francisco Borja da Costa: “ ……Na ponta da minha baioneta/Marcarei na história a forma da minha libertação” Lia na’in ida-ne’e koñesidu liu ho nia naran apalidu, Borja da Costa bainhira ita ko’alia kona-ba “Sé maka Sé” iha mundu literária Timor-Leste nian. Nia moris “iha Fatuberlihu, iha kosta sul Timor-Leste iha loron 14, fulan-Outubru, tinan 1946. Nia mate ho tinan 30 bainhira Timor-Leste hetan invazaun hosi tropa Indonézia iha loron 7, fulan-Dezembru. Tropás parakedista sira maka oho nia. Borja da Costa iha nia observasaun di’ak ba kestaun diskriminasaun durante tempu ukun koloniál Portugés nian “bainhira nia tuir obrigasaun militar ba tropaz Portugés no haknaar iha Laclubar. Nia haree katak knaar militar ne’ebé nia hala’o nu’udar “esperiensia di’ak”tanba nia hetan aten boot atu ko’alia hasoru diskriminasaun rasiál. Liutiha halo hotu knaar militár, nia fila fali ba knaar governu nian. Hosi nia pozisaun iha governu, nia bele observa pr

Massakre Kraras,8 De Agostu 1983

REFLESAUN BA MASAKRE KRARAS 8 DE AGOSTU 1983 Masakre Kraras nebe Akontese iha loron 8 Agustus 1983, ne’e hanesan Asaun Organizadu nebe hanaran levantementu armada, nebe kontinuasaun husi funu segundu etapa gerelia hafoin baze apoiu rahun, tamba kontinuasaun husi funu iha segunda etapa gerilia hafoin baze apoiu rahun, Iha 8 agustu komandu ba luta fo ona orden nebe komandu da luta estuda situasaun Indonesia atu antisipa ona fo orden ba timor oan sira hotu atu halo lavantementu iha 8 agustu tuku lima loraik kraras nee’e tenki tarutu, tuku 7 tarutu iha ossu, tuku 8 tarutu iha nahareka atu nune rona iha fatin-fatin nebe aas atu nune sira nebe mak iha rai tetuk se kilat ba Indonesia hodi halo levantementu atu hasai kilat husi inimigu nia liman  hodi lori ba ailaran, katak involvimentu funu kuaze povu nian, tan ne’e Indonesia sira hatene oho populasaun iha Kraras, maibe akontesmentu laos iha Kraras deit ema mate barak liu, Buanurak, Watulari, watucarbau, Ilomar no ba fatin seluk tan. Leva

REPREZENTANTE POVU OECUSSE HUSU REVOGA DEKRETU PARLAMENTU NASIONAL

REPREZENTANTE HUSI POVU ATONI OE-CUSSE-AMBENO HUSU REVOGA DEKRETU PARLAMENTU NASIONÁL Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Dili, 12 jullu 2019 Reprezentante husi Povu Atoni Oe-cusse Ambeno hasoru malu ho Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, hodi hato’o preokupasaun kona-ba alterasaun Lei númeru 3/2014 no husu atu entidade hotu-hotu, inklui partidu polítiku sira tur hamutuk no Parlamentu Nasionál atu revoga Dekretu Parlamentu Nasionál ne’ebé altera Lei númeru 3/2014. Povu Atoni Oecusse-Ambeno,  reprezenta Liurai Costa, Liurai Hornai, Liurai Cruz, suku 18 no Naijuf/ Dato, organizasaun sosiedade sivíl no juventude,  hato’o preokupasaun relasiona  ho alterasaun Lei númeru 3/2014 husi  Parlamentu Nasionál, ne’ebé hasai kbiit Prezidente Repúblika atu nomea no fó posse ba Prezidente Autoridade RAEOA/ZEESM. Nune’e, ho alterasaun ne’e hamihis konsensu nasionál entre orgaun Estadu ne’ebé halo iha 2014 kona-ba hahú ba dahuluk programa integradu dezenvovimentu territoriál-ZEESM