ESPOZA PR SEI KOPERA HO DOUTOR ESPESILISTA HODI FÓ ATENSAUN BA KAZU “SOE BEBE”
Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, 8 agostu 2019
Espoza Prezidente Repúblika Timor-Leste, Cidália Nobre Guterres, simu Doutor espesiálista timoroan na’in tolu hanesan: Daninha Coelho, José António Gusmão no Domingas Bernardo, hodi ko’alia konaba oinsá atu fó atensaun ba kazu “soe bebe” ne’ebé númeru aumenta ba beibeik iha sosiedade nia leet.
Doutor José Antonio, hatete katak kazu soe bebe kuaze akontese iha nasaun barak iha mundu liu-liu ba nasaun kiak no dezenvolvidu, fatin ne’ebé soe bebe preferensia iha públiku hanesan iha lixu fatin, estrada, sintina no fatin seluk. Tuir peskija ho rajaun principal katak, ki’ak (pobreza) presaun psikolójiku sosiedade no familia la fó apoiu no razaun seluk mak mane la tau ba responsabilidade.
Sosiedade patriachal hanesan Brazil iha sékulu 20 la simu feto iha oan laen laiha (mãe solteira) maibé iha sékulu 21, feto ne’ebé kous ou gravida la’ós fim do mundo, signifika vida hotu ona ba nia, maibé presiza hanoin katak dalan sei naruk.
“Nune’e presiza buka hatene, iha Timor, nasaun ki’ik ho valores kulturais hanesan respeita malu no fó solidaridade ba malu aas tebes, tansa mak ema sei soe bebe? Razaun saida? No ida ne’ebé mak bele kondena hahalok aat sira nee?” Doutor José, hatete.
Alende ne’e, Doutora Daninha no Domingas salienta katak, nu’udar ema umana sente preukupadu tebes ho situasaun ida ne’e, tanba hakarak kopera ho inan-nasaun atu bele fó solusaun ba kazu soe bebee liu hosi, intervensaun advokasia liu hosi sosializasaun ba comunidade liu-liu ba família nu’udar nukleu principal ne’ebé prepara akompaña oan-sira, hosi idade minoria bele hetan informasaun adekuada, prepara labarik sira fizikamente no psikolojikamente kona-ba saúde reprodutiva.
Purtantu, Espoza Prezidente Repúblika Cidália Nobre Guterres agradese tebes ba preukupasaun entidade tomak iha Timor-Leste hosi sosiedade sivil, ajénsia internasionál no profesional saúde, kona-ba aktu soe bebee ne’ebé ohin loron akontese iha teritoriu Timor-Leste. Liu hosi diskusaun entre, inan-nasaun ho Doutor espesialista bele haklean liutan hanoin ba oin, hodi sosializa nafatin nafatin aktu inmorál ne’e.
Tanba espoza PR, vizita uma-mahon sira, hare labarik vítima hosi kazu oi-oin barak tebes.
“ha’u mós ba vizita uma-mahon sira no triste hare labarik idade hosi tina 12 to’o16 sai vítima ba kazu insestu, violasaun sexual no kous-oan ho idade nurak. Nune’e ha’u konkorda prefeitamente ita tenke halo duni buat ruma, ha’u ninia gabinete laiha poder bo’ot maibé, bele halo programa advokasia atu ajuda sensibiliza ou fó hanoin ba ita-nia sosiedade prinsipalmente inan-aman no jovens sira idade pre-sekundária to’o Ensinu Sekundária kona ba asuntu refere. Ho nunee pelomenus iha idade produktiva sira hatene limitasaun no proteje-an.” Espoza PR hatete.
“Ho boa-vontade tomak, hau husu ba ita hotu atu servisu hamutuk, hodi bele haforsa malu, maske labarak maibé ita bele halo asaun konkreta ruma hodi bele halo mudansa hodi fahe informasaun no akompañamentu ba sira prinsipalmente ba família. Tamba família mak hun no abut ba kresimentu labarik, Tanba ne’e, presija atu prepara-an no hateke ba oin ho fiar-an katak, maske hetan problema maibé sei iha dalan atu resolve ho dalan ne’ebé dignu.” Inan-nasaun ne’e,
Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, 8 agostu 2019
Espoza Prezidente Repúblika Timor-Leste, Cidália Nobre Guterres, simu Doutor espesiálista timoroan na’in tolu hanesan: Daninha Coelho, José António Gusmão no Domingas Bernardo, hodi ko’alia konaba oinsá atu fó atensaun ba kazu “soe bebe” ne’ebé númeru aumenta ba beibeik iha sosiedade nia leet.
Doutor José Antonio, hatete katak kazu soe bebe kuaze akontese iha nasaun barak iha mundu liu-liu ba nasaun kiak no dezenvolvidu, fatin ne’ebé soe bebe preferensia iha públiku hanesan iha lixu fatin, estrada, sintina no fatin seluk. Tuir peskija ho rajaun principal katak, ki’ak (pobreza) presaun psikolójiku sosiedade no familia la fó apoiu no razaun seluk mak mane la tau ba responsabilidade.
Sosiedade patriachal hanesan Brazil iha sékulu 20 la simu feto iha oan laen laiha (mãe solteira) maibé iha sékulu 21, feto ne’ebé kous ou gravida la’ós fim do mundo, signifika vida hotu ona ba nia, maibé presiza hanoin katak dalan sei naruk.
“Nune’e presiza buka hatene, iha Timor, nasaun ki’ik ho valores kulturais hanesan respeita malu no fó solidaridade ba malu aas tebes, tansa mak ema sei soe bebe? Razaun saida? No ida ne’ebé mak bele kondena hahalok aat sira nee?” Doutor José, hatete.
Alende ne’e, Doutora Daninha no Domingas salienta katak, nu’udar ema umana sente preukupadu tebes ho situasaun ida ne’e, tanba hakarak kopera ho inan-nasaun atu bele fó solusaun ba kazu soe bebee liu hosi, intervensaun advokasia liu hosi sosializasaun ba comunidade liu-liu ba família nu’udar nukleu principal ne’ebé prepara akompaña oan-sira, hosi idade minoria bele hetan informasaun adekuada, prepara labarik sira fizikamente no psikolojikamente kona-ba saúde reprodutiva.
Purtantu, Espoza Prezidente Repúblika Cidália Nobre Guterres agradese tebes ba preukupasaun entidade tomak iha Timor-Leste hosi sosiedade sivil, ajénsia internasionál no profesional saúde, kona-ba aktu soe bebee ne’ebé ohin loron akontese iha teritoriu Timor-Leste. Liu hosi diskusaun entre, inan-nasaun ho Doutor espesialista bele haklean liutan hanoin ba oin, hodi sosializa nafatin nafatin aktu inmorál ne’e.
Tanba espoza PR, vizita uma-mahon sira, hare labarik vítima hosi kazu oi-oin barak tebes.
“ha’u mós ba vizita uma-mahon sira no triste hare labarik idade hosi tina 12 to’o16 sai vítima ba kazu insestu, violasaun sexual no kous-oan ho idade nurak. Nune’e ha’u konkorda prefeitamente ita tenke halo duni buat ruma, ha’u ninia gabinete laiha poder bo’ot maibé, bele halo programa advokasia atu ajuda sensibiliza ou fó hanoin ba ita-nia sosiedade prinsipalmente inan-aman no jovens sira idade pre-sekundária to’o Ensinu Sekundária kona ba asuntu refere. Ho nunee pelomenus iha idade produktiva sira hatene limitasaun no proteje-an.” Espoza PR hatete.
“Ho boa-vontade tomak, hau husu ba ita hotu atu servisu hamutuk, hodi bele haforsa malu, maske labarak maibé ita bele halo asaun konkreta ruma hodi bele halo mudansa hodi fahe informasaun no akompañamentu ba sira prinsipalmente ba família. Tamba família mak hun no abut ba kresimentu labarik, Tanba ne’e, presija atu prepara-an no hateke ba oin ho fiar-an katak, maske hetan problema maibé sei iha dalan atu resolve ho dalan ne’ebé dignu.” Inan-nasaun ne’e,
Comments
Post a Comment