Skip to main content

Espoza PR Sei Kopera Ho Doutor Espesialista Hodi Fo Atensaun Ba Kazu Soe Bebe

ESPOZA PR SEI KOPERA HO DOUTOR ESPESILISTA HODI FÓ ATENSAUN BA KAZU “SOE BEBE”

Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, 8 agostu 2019

Espoza Prezidente Repúblika Timor-Leste, Cidália Nobre Guterres, simu Doutor espesiálista timoroan na’in tolu hanesan: Daninha Coelho, José António Gusmão no Domingas Bernardo, hodi ko’alia konaba oinsá atu fó atensaun ba kazu “soe bebe” ne’ebé númeru aumenta ba beibeik iha sosiedade nia leet.

Doutor José Antonio, hatete katak kazu soe bebe kuaze akontese iha nasaun barak iha mundu liu-liu ba nasaun kiak no dezenvolvidu, fatin ne’ebé soe bebe preferensia iha públiku hanesan iha lixu fatin, estrada, sintina no fatin seluk. Tuir peskija ho rajaun principal katak, ki’ak (pobreza)  presaun psikolójiku sosiedade no familia la fó apoiu no razaun seluk mak mane la tau ba responsabilidade. 

Sosiedade patriachal hanesan Brazil iha sékulu 20  la simu feto iha oan laen laiha (mãe solteira) maibé iha sékulu 21,  feto ne’ebé kous ou gravida la’ós fim do mundo, signifika vida hotu ona ba nia, maibé  presiza hanoin katak dalan sei naruk.

“Nune’e presiza buka hatene, iha Timor, nasaun ki’ik ho valores kulturais hanesan respeita malu no fó solidaridade ba malu aas tebes, tansa mak ema sei soe bebe? Razaun saida?  No ida ne’ebé mak bele kondena hahalok aat sira nee?” Doutor José, hatete. 

Alende ne’e, Doutora Daninha no Domingas salienta katak, nu’udar ema umana sente preukupadu tebes ho situasaun ida ne’e, tanba hakarak kopera ho inan-nasaun atu bele fó solusaun ba kazu soe bebee liu hosi, intervensaun advokasia liu hosi sosializasaun ba comunidade liu-liu ba família nu’udar nukleu principal ne’ebé prepara akompaña oan-sira, hosi idade minoria bele hetan informasaun adekuada, prepara labarik sira fizikamente no psikolojikamente kona-ba saúde reprodutiva.

Purtantu, Espoza Prezidente Repúblika Cidália Nobre Guterres agradese tebes ba preukupasaun entidade tomak iha Timor-Leste hosi sosiedade sivil, ajénsia internasionál no profesional saúde, kona-ba aktu soe bebee ne’ebé ohin loron akontese iha teritoriu Timor-Leste. Liu hosi diskusaun entre, inan-nasaun ho Doutor espesialista bele haklean liutan hanoin ba oin, hodi sosializa nafatin nafatin aktu inmorál ne’e.

Tanba espoza PR, vizita uma-mahon sira, hare labarik vítima hosi kazu oi-oin barak tebes.

“ha’u mós ba vizita uma-mahon sira no triste hare labarik idade hosi tina 12 to’o16  sai vítima ba kazu insestu, violasaun sexual no kous-oan ho idade nurak. Nune’e ha’u konkorda prefeitamente ita tenke halo duni buat ruma, ha’u ninia gabinete laiha poder bo’ot maibé, bele halo programa advokasia atu  ajuda sensibiliza ou fó hanoin ba ita-nia sosiedade prinsipalmente inan-aman no jovens sira idade pre-sekundária to’o Ensinu Sekundária kona ba asuntu refere. Ho nunee pelomenus iha idade produktiva sira hatene limitasaun no proteje-an.” Espoza PR hatete.

“Ho boa-vontade tomak, hau husu ba ita hotu atu servisu hamutuk, hodi bele haforsa malu, maske labarak maibé ita bele halo asaun konkreta ruma hodi bele halo mudansa hodi fahe informasaun no  akompañamentu ba sira prinsipalmente ba família. Tamba família mak hun no abut ba kresimentu labarik, Tanba ne’e, presija  atu prepara-an no hateke ba oin ho fiar-an katak, maske hetan problema maibé sei iha dalan atu resolve ho dalan ne’ebé dignu.” Inan-nasaun ne’e,

Comments

Popular posts from this blog

Saudoso Francisco Borja Da Costa

SAUDOSO FRANCISCO BORJA DA COSTA 1946/1975 Francisco Borja da Costa: “ ……Na ponta da minha baioneta/Marcarei na história a forma da minha libertação” Lia na’in ida-ne’e koñesidu liu ho nia naran apalidu, Borja da Costa bainhira ita ko’alia kona-ba “Sé maka Sé” iha mundu literária Timor-Leste nian. Nia moris “iha Fatuberlihu, iha kosta sul Timor-Leste iha loron 14, fulan-Outubru, tinan 1946. Nia mate ho tinan 30 bainhira Timor-Leste hetan invazaun hosi tropa Indonézia iha loron 7, fulan-Dezembru. Tropás parakedista sira maka oho nia. Borja da Costa iha nia observasaun di’ak ba kestaun diskriminasaun durante tempu ukun koloniál Portugés nian “bainhira nia tuir obrigasaun militar ba tropaz Portugés no haknaar iha Laclubar. Nia haree katak knaar militar ne’ebé nia hala’o nu’udar “esperiensia di’ak”tanba nia hetan aten boot atu ko’alia hasoru diskriminasaun rasiál. Liutiha halo hotu knaar militár, nia fila fali ba knaar governu nian. Hosi nia pozisaun iha governu, nia bele observa pr

Massakre Kraras,8 De Agostu 1983

REFLESAUN BA MASAKRE KRARAS 8 DE AGOSTU 1983 Masakre Kraras nebe Akontese iha loron 8 Agustus 1983, ne’e hanesan Asaun Organizadu nebe hanaran levantementu armada, nebe kontinuasaun husi funu segundu etapa gerelia hafoin baze apoiu rahun, tamba kontinuasaun husi funu iha segunda etapa gerilia hafoin baze apoiu rahun, Iha 8 agustu komandu ba luta fo ona orden nebe komandu da luta estuda situasaun Indonesia atu antisipa ona fo orden ba timor oan sira hotu atu halo lavantementu iha 8 agustu tuku lima loraik kraras nee’e tenki tarutu, tuku 7 tarutu iha ossu, tuku 8 tarutu iha nahareka atu nune rona iha fatin-fatin nebe aas atu nune sira nebe mak iha rai tetuk se kilat ba Indonesia hodi halo levantementu atu hasai kilat husi inimigu nia liman  hodi lori ba ailaran, katak involvimentu funu kuaze povu nian, tan ne’e Indonesia sira hatene oho populasaun iha Kraras, maibe akontesmentu laos iha Kraras deit ema mate barak liu, Buanurak, Watulari, watucarbau, Ilomar no ba fatin seluk tan. Leva

REPREZENTANTE POVU OECUSSE HUSU REVOGA DEKRETU PARLAMENTU NASIONAL

REPREZENTANTE HUSI POVU ATONI OE-CUSSE-AMBENO HUSU REVOGA DEKRETU PARLAMENTU NASIONÁL Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Dili, 12 jullu 2019 Reprezentante husi Povu Atoni Oe-cusse Ambeno hasoru malu ho Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, hodi hato’o preokupasaun kona-ba alterasaun Lei númeru 3/2014 no husu atu entidade hotu-hotu, inklui partidu polítiku sira tur hamutuk no Parlamentu Nasionál atu revoga Dekretu Parlamentu Nasionál ne’ebé altera Lei númeru 3/2014. Povu Atoni Oecusse-Ambeno,  reprezenta Liurai Costa, Liurai Hornai, Liurai Cruz, suku 18 no Naijuf/ Dato, organizasaun sosiedade sivíl no juventude,  hato’o preokupasaun relasiona  ho alterasaun Lei númeru 3/2014 husi  Parlamentu Nasionál, ne’ebé hasai kbiit Prezidente Repúblika atu nomea no fó posse ba Prezidente Autoridade RAEOA/ZEESM. Nune’e, ho alterasaun ne’e hamihis konsensu nasionál entre orgaun Estadu ne’ebé halo iha 2014 kona-ba hahú ba dahuluk programa integradu dezenvovimentu territoriál-ZEESM